Pasta tomatikastme ja kitsejuustuga

Kuna eile lõunale ei saanud ja päev läbi käisid neelud minu lemmikpasta järgi Rucolas, siis saigi õhtul ette võetud pastategu :)
Värske pasta tegemiseks argipäeva õhtul ei jagu piisavalt aega ja nii kasutasin meie põnevat niitspagetti. See on peenike nagu niitnuudel ja maitseb päris mõnus.

Vajalikud koostisosad:
pool pakki spagette (või muud enesele meeldivat pastat- lintpasta on ka hea)
purk purustatud tomatit
küüslauguküüneke
pisike punane sibul
kitsejuustu (mida rohkem seda uhkem)
peotäis türgi uba
basiilikulehti
Maitseks soola, suhkrut, pipart ja ürdisegu

Esmalt pruunistasin kuumutatud oliiviõlis kergelt hakitud sibula ja küüslaugu. Kas teate ütlust, et  oliiviõli ei oota panni vaid pann oliiviõli? Tähendab siis seda, et oliiviõli pannakse alati kuumale pannile ja ei tohi oodata koos panniga õli kuumenemist :)
Seejärel valasin peale purustatud tomati ja hautasin madalal kuumusel umbes 20 minutit. Olen ammu aru saanud, et tomatikastme headus seisneb tema kuumutamise pikkuses. Loomulikult peab jälgima kastme paksust ja vajadusel ka vett juurde lisama.

Kui tomatikaste on 20 minutit haudunud siis maitsestada. Mina panen üldjuhul purgile tomatile 1tl suhkrut, paari jahvatamise jagu soola ja pipart veskist. ürte samuti 1tl. Siis jääb juba välja keeratud pliidiplaadile "küpsema".
Samal ajal läksid keema spagetid, mille keetmise aeg on vaid 3 minutit. Loomulikult soolaga maitsestatud vees, kuhu on lisatud ka veidi oliiviõli. Samal ajal kuumutasin kergelt oliiviõlis läbi ka peotäis türgi ubasid.
Kui kõik valmis sai segasin kokku spagetid tomatikastmega ning peale türgiuba.

 Serveerimisel puistasin peale kitsejuustu ja basiilikut! Ning taas üks mõnus roog sai kõhtu!

Ettevaatust, pikk postitus- ikkagi EV 94!!!

No nii, nüüd on siis kõrge iga käes ja, et seda väärikalt tähistada koos "pingviinide paraadiga" sai ka mõned suupisted tehtud.
Kõik suupisted on pärit erinevate aastate EV presidendi vastuvõtu menüüdes. Sai selline tava kord ellu viidud ning nüüd saab erinevaid põnevaid toite teha iga aasta 24-l küünlakuu päeval!

Alustuseks valmistasin esimest korda Sibulamoosi ISE!
Vajalikud koostisosad:
200g punast sibulat
1 tähtaniis
100g suhkrut
100 ml punast veini (koju tasub rohkem muretseda kuna söögivalmistamise ajal kulub antud koostisosa ka enese tarbeks)

Tükeldasin sibula väikesteks kuubikuteks. Panin potti koos suhkru, punase veini ja tähtaniisiga. Nii armas nägi välja :)

Kuumutada keemiseni ja siis hautada madalal kuumusel umbes üks tund. Ehk seni kuni vedelik on enamus aurustunud.
Arvestage, et elamine on sel ajal täitunud mõnusate aroomidega ja seda otseses mõttes. Käi ja vea aga ninaga "Oh, kui hea"!

 Selline siis valminud peast. Sobib ideaalselt juustude, grillvorstide ja liha kõrvaseks.

Ja sibulamoosi abil valmis esimene üllatus Singirullid.

Vajalikud koostisosad:
4spl sibulamoosi
15 singiviilu (kasutasin seljakarbonaadist valmistatud sinki)
100g juustu
3spl majoneesi
1 küüsluaguküünekene
mõned oksad peterselli
ja 1/4 punast paprikat

Juust riivida kuna ise riivitud juust on hoopis parem kui ostetud riivjuust :D
Lisada purustatud küüslauk, hakitud petersell ja paprika. Segada kokku koos sibulamoosiga. Saadud täidisega tuleb täita singiviilud. Mina tegin seekord ka singiviilud ise kuna mul on kunagi ammu soetatud elektriline viilutaja- eks, ole väga vajalik asi köögis (korra aastas otsin kasutust, maksimaalselt kaks korda)?!!
Ühele viilule tuleks arvestada umbes suure kuhjaga teelusikatäis täidist, siis on piisav kogus ja rull on ikka rull mitte mõni laastukene. Rullid lõikasin serveerimiseks diagonaalselt kaheks sest tegemist on ju ikkagi suupistega.

Kuna ma tegin suurema koguse riivjuustu ja viilutasin ka sinki rohkem tegin lisaks ka klassikalisi singirulle. Nende õpetust ma kirja ei pane, kes soovib jätab info kommentaaridesse ja vajadusel lisan hiljem!

Teiseks mõnusaks suupisteks sai Heeringatarrend röstitud leival koos koorese kartulikreemiga!
Selle suupiste valmistamine oli päris palju aega ja suurt kannatust nõudev. Tehtud sai aga nikerdamist oli omajagu ning mitu korda tahtsin poti ja panni eemale heita! Ja see pingutus oli suurepärane, sest just see amps sai paljude lemmikuks (loe sai esimesena laualt otsa).
Suupiste koosneb kolmest osast ja seda saab antud kogusest umbes 12tk!

TARREND koosneb:
50g kergelt suitsuse maitsega heeringat
40g hapukoort
mõned oksad värsket tilli
5g zelatiini
soola ja musta pipart

Heeringas hakkida ikka üsna peeneks ja seejärel segada kokku hapukoore ja hakitud tilliga. Maitsesta ära. Seejärel sulata zelatiin vähese veega vesivannil, jahuta veidi maha ning segada heeringa-hapukoore segule.
Saadud segu tuleb panna väikestesse vormidesse (ise ostsin shokolaadipralinee omad) ja külmikusse kuni neljaks tunniks tarduma.

KOORENE KARTULIKREEM koosneb:
50g kartulit
50g sibulat
1 küüslauguküünekene
15g võid
1tl Meira ürdisegu
soola maitseks
100g vahukoort

Kartul hakkida pisikesteks kuubikuteks (umbes 1cm, mitte rohkem). Sibul ja küüslauk hakkida peeneks ja pruunistada võis. Lisada vahukoor ja ürdisegu ning kuumutada keemiseni. Siis lisada kartulitükid ning hautada väga madalal kuumusel kuni kartul pehme. Seejärel tuleb mass püreerida ja maitsestada.

Suupiste põhjaks on vaja leiba.
Mina kasutasin enda küpsetatud leiba ning seda kulus 3 viilu. leib lõigata ühesuurusteks tükkideks, mis sobivad vormiga, milles teed tarretised. Väikesed leivatükid röstisin ahjus umbes 200 kraadi juures, umbes 5 minutit. Et jääksid sellised mõnusad krõbedad.

Kui kartulikreem ja leib on jahtunud ning tarretis valmis saab suupiste kokku panna. Alla leib, peale kreem ning kõige krooniks tarretis!

Kolmandaks valisin oma lemmiku, mida pakkusin ka juba eelmine aasta. Ning selleks on Vürtsikilu suupiste marineeritud kartuli ja ahjus kuivatatud tomatiga. Võtab taas aega kuid tulemus on seda väärt!

Vajalikud koostisosad 10tk valmistamiseks:
3 keskmist kartulit
oliiviõli
paar oksa värsket tilli 
5 kirsstomatit
0,5tl Meira sidrunipipar
1tl Meira Vahemere ürdisegu
5 vürtsikilufileed

Kirsstomatid lõigata pooleks. Segada võikese koguse oliiviõliga, lisada sidrunipipar ning ürdisegu.
Laduda küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Kuivata ahjus umbes neli tundi, 100 kraadi juures.

Kartulid keeta koorega. Väga täpne peab olema sellega, et ei tohi keeta liiga pehmeks kuna siis suupiste laguneb lihtsalt kätte ära.
Veel soojad keedetud kartulid koorida ja lõigata umbes 1cm kõrgused kettad. Kettad marineerida oliiviõli ja sidrunipipra ning hakitud tilliga. Piisab kui maitsestub külmikus paar tundi.

Kartuliviiludele asetada ahjus kuivatatud tomat, millele omakorda läheb suupistetikuga külge rulli keeratud pool vürtsikilufileest.

Lihtsalt suurepärane oli!

Nii me siis tähistasime tähtsat päeva koos sõpradega, tervitusnapsuks oli juba klassika- Eesti trikoloori shot.

Tuleb välja kord hästi, teine kord mitte nii hästi! Aga kkagi ise tehtud koos mõnusate inimestega ja see ongi ju kõige tähtsam! Või mis?

Seda Karlsson näppaks

Taas kord saabus meie õuele (loe koju) kotitäis värsket metssealiha ning kuna külmkabrisse kõik ei mahtunud läks osa kohe hakklihaks. Ja, mida veel hakklihast teha (peale lasanje) kui mitte lihapalle. Laste rõõmuks ning heaks kõhutäiteks esitlen Teile meie pere Karlssoni lihapalle!

Vajalikud koostisosad:
500g hakkliha (minul siis ikka metsakotsu oma)
1dl riivsaia
2dl piima
1 muna

soola
pusta pipart

Esmalt panin riivsaia koos piimaga likku umbes 10 minutiks. Seejärel segasin kõik koostisosad kokku ja märgade käte vahel vormisin pallikesed. Pallikesed peaksid olema umbes ühe korraliku Kreeka pähkli suurused.

Lihapallid küpsesid eelsoojendatud ahjus (kuumuse 225 kraadi juures) umbes 25 minutit. Ja mõnus suupiste saigi valmis!

Edasi saab igaüks toimetada lihapallidega nii nagu ise soovib. Sobivad nii kartuli kui makaroni kõrvale, samuti sobivad imeliselt tomatikastmesse.

Meie pistame seekord niisama pintslisse :)

Ei lase end vastlast mõjutada...

Tegelikult on vastlapäev üks väheseid vahvaid/uhkeid pühasid rahvakalendrist, mida on saanud ikka tähistada. Oleme ikka mäel käinud, liugu teinud, hernesuppi söönud ja mõned meist ka kukleid puginud! Et lõpuni aus olla siis pean tunnistama, et paar/kolm viimast aastat ei ole ikka liugu laskmas käinud kuid see selleks.
Usun, et täna võib peaaegu igast blogist leida vastlapäevale kohaseid postitusi aga võta näpust siit neid ei leia. Kui sööme hernesuppi siis tuleb see purgist ja vastlakukkel ei ole üldse minu maitse ;) Ehk täna sai tehtud üks mõnus kana- riisi- köögiviljapada.

Vajalikud koostisosad:
4 kanakintsu
pakk toorsuitsupeekonit
pakk woki-köögivilju
umbes 200g keedetud riisi
1/3 pudelit GoTan sidrunheinakastet
ja loomulikult koriandrit

Kanakintsude liha puhastada ja tükeldada ning koos ribastatud peekoniga pruunistada. Parajalt krõbe liha tõsta pannilt teise nõusse ja alustada woki-köögiviljade kerget pruunistamist. Liha tuleb tõsta nö vahukulbiga sest rasva läheb köögiviljade pruunistamisel hädasti vaja- maitse tuleb ju kana ja peekoni rasvast!
Siis lisada riis, segada juurde hakitud koriander (ikka maitse järgi) ja segada kokku eelnevalt pruunistatud lihaga. Valada peale sidrunheinakaste ja korraks läbi kuumutada/segada.
Ja ongi valmis panniroog, missugune!

 Ning taldrikul sai selline, maitsev roog! Veidi magusat tshillikastet peale ja...

NB Et tänase päeva puhul ikka hernest süüa on meil olemas ka herned (kikerherned), küll mitte supina ;)

Tohib ma tutvustan Teid "Topinamburiga"

Topinambur on üks nimi, mis mulle koolis ei tahtnud meelde jääda aga eks seda kasutatakse üsna vähe. Hoopis selgem ja meeldejäävam on maapirn. Soomes on asja nimi aga hoopis maa-artisokka :)

Aga eks me tea kõik, et heal lapsel mitu nime!

Maapirn on hakanud Eestis jõudsalt "Supestaari" staatusesse jõudma. Miks? Kuna tegemist on ühe tänuväärse juurikaga inimorganismile ja samuti on seda Eestis ülilihtne kasvatada sest tegemist on nagu umbrohuga, arvestades taime levikut. Kes tahab veidi juurde lugeda, siis palun.

Mingis ringkonnas on see kõver mugul tuntud kui köögivili, mis elavdab ainevahetust ja vähendab söögiisu. Nii, et kaalujälgijad saaga sõbraks maapirniga. 

Kuid, mis seal pattu salata minu kööki jõudis see ikka tänu restoranides pakutavale ja nii võtsingi ette täna Maapirni püreesupi valmistamise.

Vajalikud koostisosad:

500g maapirni

2 keskmist kartulit

2 keskmist porgandit

2 küüslauguküünt

3 sulatatud juustu kolmnurka

3 viilu serrano sinki

valge pipar

sool (suitsune Maldon)

Puhasta köögiviljad ja pane keema. Vett lisa just nii palju, et kõik oleksid kaetud. Köögiviljad panin keema ühel ajal kuid lõikasin erinevas suuruses tükid keemisaja järgi. Porgand kõige väiksem, siis maapirn ja kartulid juba suuremad  tükid.

Keeta kuskil 20- 25 minutit kuni köögiviljad on pehmed. Püreeerida saumikseriga ja maitsestada.

Loomulikult ma ei lepi ju nii tervisliku kraamiga. Lisasin juurde (ikka püreestades) kolm kolmnurka meie uut maaletoodavat sulatatud juustu. No see on nii mõnus pehme ja koorene. Vägagi nostalgiline kaup- vaadake ise!

Ja kõige tipuks ahjus krõbedaks küpsetatud Argal serrano singiviilud purustada ja supile serveerides peale puistada. Pean pattu tunnistama, et notsu sellisel kujul alla 300g meie koju enam ei satu!

Aga supp oli- mämm...

Julgen öelda, et tutvustan Teile Topinamburit kindlasti veel, mõnel teisel kujul!

See on metssea süda mida sa oma käes hoiad. Metssea süda! Siis on mind petetud!

Nii juhtus küll ühes tuntus muinasjutus! Kui ise saad metssea südame kätte siis võib julgelt väita, et petetud ei tohiks saada.
Kuna Isand käis taas jahil on meil mõned värsked subproduktid toiduks vaja teha. Kindlasti väga paljud inimesed ehmuksid südame peale ära aga mina olen küll harjunud peaaegu kõigest põnevaid roogi valmistama ja üks pisike metssea süda mulle muret ei valmista ;)

Võtsin ette Hautatud metsseasüda tomatikastmes valmistamise.
Vajalikud koostiosad:
üks metsseasüda
üks sibul
üks küüslauguküüs
soola, pipart
400g purustatud tomatikonservi
2spl ürdilikööri (Jäägrit panin)

Metsseasüda puhastada, ning lõigata õhukesteks viiludeks. Samuti viilutada sibul ja küüslauk.
Saingi selle raames oma uut köögividinat katsetada. Nimelt ostsin endale küüslaugukoorija. Supermugav kasutada- hea ost oli!

Viilutatud süda pruunistada oliiviõlis, samuti sibul ja küüslauk. Maitsestada soola ning pipraga, lisada ürdikas ja kuumutada umbes minut. Siis üle valada tomatikonserviga. Hautama peab väga madalal kuumusel umbes 1,5 tundi. Enne serveerimist lisada soovikorral veidi kohvikoort. Lisandiks sobivad ahjukartulid, kartulipüree või riis!

Head isu!

NB maks ja keel läksid sügavkülma oma aega ootama. Vabariigi aastapäevaks saavad kindlasti laual koha!

Kiired muffinid, juustu ja singiga.

Ma isegi ei mäleta, millal viimati sai tehtud muffineid. Shokolaadi omasid vast kuskil pool aastat tagasi ja soolaste kohta mälu puudub! Ilmselt ongi nii, et mingil hetkel valmistad mõnda tüüpi toitu rohkem ja siis jälle ei tee seda üldse- nii ka minu ja muffini suhe.

Täna mõtlesingi muffiniteo ette võtta kuna kõik toorained olid olemas. Kasutasin ühte kõige lihtsamat retsepti, mille võtsin Toidutarest.

Vajalikud koostisosad:
5dl jahu

2tl küpsetuspulbrit

0,5tl soola

1tl paprikat (jahvatatud)

100g riivjuustu

100g suitsupeekonit

2 muna

2dl piima

1dl oliiviõli

Esmalt segada kokku jahu, küpsetuspulber, sool ja paprikapulber. Lisada riivitud juust ja singiribad.

Omavahel segada kokku kõik märjad koostisosad ehk muna, piim ja õli. Ning siis kõik omavahel kokku. Tainas segada ühtlaseks massiks ja täita muffinivormid umbes 2/3 ulatuses. Peale raputada riivjuustu. 

Muideks mina ei kasuta juba ammu muffinpanni vaid panen topeltpaberid, mille sisse siis tainas läheb. Töötab väga hästi.

Muffinid eelkuumutatud ahju (200 kraadi) ja küpsemise aeg on umbes 20 minutit.

Ning ongi valmis!

Šokolaad koogis, vedelal kujul

Täna pean alustama sellest, et üsna piinlik lugu aga mu klaviatuur keeldub tegemast katusega s-tähte. Seega kasutan sh varianti sest kopeerimine on tüütu :)

Kes ei teaks kurikuulsaid vedelaid shokolaadikooke. Kutsutakse siis ka Molten chocolate cake' ja Chocolate lava cake. Ma ei ole küll suur magusasõber aga vot need koogid on küll äraütlemata maitsvad.
Ise ma ei ole neid varem teinud aga söönud see eest küll. Julgen väita, et parimat olen saanud Dominicis.

Aga eile võtsin siis kallite külaliste puhul shokolaadikoogi tegemise ette. Ja ma ei kahetse ning külalised ilmselt ka mitte ;)

Vajalikud koostisosad:
200g mõru shokolaadi (kasutasin Fazeri küpsetusshokolaadi)
200g võid
6spl suhkrut
4 munavalget
4 munakollast
6spl nisujahu
kakaopulber (mitte joogi oma) ja vormide määrimiseks sulatatud võid

Esmalt pintseldasin sulatatud võiga ära vormid. Panin külmikusse.
Sulatasin vesivannil shokolaadi ja või. Segu umbes 10 minutiga segades maha jahutada. Seda tegi Kaire kuna ise vahustasin samal ajal munavalged ja munakollased kohevaks heledaks vahuks. Lisasin ka suhkru vahu sisse. 
Juurde jahu ja sulatatud shokolaadisegu. Shokolaadisegu on mõistlik lisada osade kaupa ja tainast tuleb samal ajal kogu aeg korralikult segada.

Vormid külmikust välja, veel korra sulavõiga üle ja siis kakaoga katta. Kakao peab olema hästi korralikult vormiseinte küljes kuna muidu ei tule kook välja. lahtine kakao vormist välja raputada.

Segu vormidesse 2/3 ulatuses ja eelkuumutatud ahju (200 kraadi). Küpsemisaeg 7-9 minutit. Küpsemise pikkus oleneb sellest, millised vormid on. Mul on kahes suuruses vormid, mis olid koos ahjus ja suurtes vormides oli tulemus parem (loe vedelam).
Mina sain kaheksale koogid kui kasutada kõige väiksemaid sufleevorme saab ilmselt 12.

Ahjust välja, jahtuda 1 minut. Koputa koogid taldrikule, lisandiks vaniljejäätis ja väike füüsal.
Suurepärane!!!

NB täna teeme suure tõenäosusega uuesti!

"Kiiresti ja Maitsvalt" ehk maailma lihtsaim, imelise maitsega salat

Peale tänast suvelihade degusteerimist ei jaksa midagi keerulist süüa. Seega tegin tomati ja mozzarella salatit. See valmib kiiresti ja kergelt kuid maitsetulemus võrratu :)

Vajalikud koostisosad:
kirsstomateid (suvel loomulikult kohalikud tomatid)- enesele meelepärane kogus
mozarella kirsse- taas enesele meelepärane kogus
basiilik
pipar
sool
oliiviõli
palsamikreem

Tomatid viiludeks või sektoriteks. Peale  lõigutud või rebitud mozzarella, basiilikulehed. Jahvata peale värsket musta pipart, korralikku soola ja vala üle paraja portsu oliiviõli ja palsamikreemi maitseks.

Ja ongi olemas. Tegin veel kaks grissiinit serrano singiga ning Head isu!

 
NB ma vist ei pea kirjutama, et kui ma räägin oliiviõlist siis ma mõtlen Extra Virgin oliiviõli ehk kõrge kvaliteediga mehhaanilisel teel esimesel pressimisel oliividest saadud õli. Naljakas nimi eks, täpsemalt saate lugeda siit, kuidas peab Eestis oliiviõlisid kaubanduses märgistama.

Vene köögi klassika- jahimehe naise mugandatud PELMEENID metssealiha täidisega

Hirmus pelmeeniisu tuli eile peale ja kuna pole ammu ise pelmeene teinud ning, et rauad (pelmeenirauad) rooste ei läheks saigi tegu ette võetud.

Kuna pelmeene pole mõistlik väikest kogust teha siis siin vajalikud ained, et valmistada 5kg pelmeene. Ärge nüüd ära ehmatage, tegin ainult poole sellest, vist :)

TÄIDIS:
1,5kg hakkliha (1/4 sealiha ja 3/4 metssealiha)
2spl soola
300g sibulat (koos lihaga läbi hakklihamasina)
5 küüslauguküünt
1spl musta pipart (värskelt jahvatatud ikka)
300g piima

TAIGEN:
1l vett
umbes 1,5kg nisujahu
1tl soola
2spl oliiviõli

Tainas hoolega kokku segada ja sõtkuda kuni on mõnus tihke. Hoida külmas umbes 1 tund ennem valmistamist.
Sel ajal valmistada täidis, liha koos laugulistega läbi hakklihamasina. Maitsestada ja lisada piim. Korralikult läbi segada.

Seisnud tainas rullida suhteliselt õhukeseks kettaks, mis asetada vormile. Vormi augud täita hakklihaseguga.

Nüüd rullida taignast peale teine taignaketas, millega täidetud vorm katta ning seejärel (keskelt alustades) taignarulliga pelmeenid välja rullida.

Pelmeenid vormist välja raputada, et see paremini õnnestuks võiks tainas üsna jahune olla.

Ja nii teha kuni on tainas ja liha otsas. Mina sain oma kogusest kolm rauda. Kaks kandikut koos pelmeenidega läksid sügavkülma umbes 30 minutiks ja siis kotti ning tagasi sügavkülma ootama oma aega.

Ülejäänud aga soolaga maitsestatud vette keema ja siis hapukoorega kõhtu! Superluks oli :)

NB Pelmeenide valmistamise vorm tasub endale muretseda kui sulle pelmeenid meeldivad. Väikesed kogused saab ka käsitsi kokku keerata. Aga mulle meeldib vormipelmeen rohkem ning vorm on soovitav osta malmist mitte plastikust. Mul on üks malmist vorm külapeal kuid see pole vist ikka kasutamist seal majas leidnud :D

Veere kakku, veere kakku ehk esimene tõelise leiva tegu...

Ometi kord sain päris juuretise ja seega sai leivategu ette võetud. Retsepti kirjan nii nagu mulle see anti kuid otseloomulikult ei suutnud ma seda 100% järgida ;)
Kuna see on veidi aegenõudev protsess siis arvestasin välja, et neljapäeval alustan ja reede hilisõhtul saab juba ahjusooja leiba- mõtelge!
Aega võiks siis arvestada kokku umbes 24-30 tundi, millest ahjus 1 tund.

Vaja läheb:
1,5l käesooja vett
4-5spl juurestist (seda võib ka rohkem olla)
150-250g fariinisuhkrut
2-4tl meresoola
5spl linaseemneid
5spl kaerakliisid
1-1,5kg rukkijahu

I päev (neljapäeva õhtu):
Kausis (suures kausis) segada kokku juuretis ja 0,5l käesooja vett, lisada juurde täpselt nii palju rukkijahu, et tekiks selline paras paks kört. Ja seda sõna otseses mõttes.

Võin kohe öelda, et minu esimene kauss jäi väikeseks ning vahetasin taignal nõusid ning lõpuks jõudsin suure supipotini välja. Vaja leivategu kauss muretseda kuid pole neil päevil nii suurt silma hakanud.
Kördi kausile tõmbasin korralikult toidukile ümber, katsin rätikuga ja panin radika juurde hapnema.

II päev (reedel peale tööd):
Enne koju tulekut jooksin läbi veel keraamikatehase poest, et soetada endale leivavormid. Õnneks oli veel müüja kohal ning müüs mulle kaks ilusat vormi kuigi kella järgi oli pood juba kinni. Valisin endale välja lepatriinu ja liblikaga vormid.

Kodus segasin kokku taigna. Alustasin retsepti järgi lisades soola (3tl). Kasutasin oma peent Prantsusmaalt toodud Fleur de Sel-i. Need on siis kuulsad soolalilled, mille kohta saab rohkem lugeda siit.

Siis suhkur (150g, lisasin veidi muscovadot kuna fariini ei jätkunud) ja seemned ning kaerakliid juurde. No siin tegin jälle vangerduse :) Linaseemned asendasin leivaseemneseguga (ca 75g) ja kaerakliid asendasin pudruseguga, kus on sees kaerahelbed koos kliidega (5spl).
Seejärel segasin hulka teise kolmandiku veest ja jahust. Ning siis juurde viimane osa vett (0,5l) ja jahu nii palju, et taigen on mõnusalt paks aga mitte liiga.
Valminud taignast võtsin juuretiseks kaks korda 6spl, et jagada ka sõbrale. Minule anti sõnum, et juuretis seisab külmikus kuni kaks nädalat. Eks näis, ise teen reedel ilmselt uue laari leiba juba.

Sellest kogusest peaks saama kolm leiba kuid minul tuli täpselt kaks vormi. Täitsin vormid taignaga ja panin sooja kerkima. Retsepti järgi kuni kuus tundi, mul läks neli tundi :)

Selline siis nägi välja kerkinud leib, mille panin ahju. Ahi oli eelsoojendatud 250 kraadini, kus leivad olid 20 minutit. Selle ajaga sai väga ilusa kooriku peale. Siis keerasin kuumuse 200 kraadile ja küpsetasin veel 40 minutit.

Leivad välja. Sulatatud võiga üle pintseldada ja rätiku alla jahtuma vähemalt 30 minutiks. Siis võib juba maiustama hakata.


Selline siis oli minu esimene leivategu juuretisega. Ise olen tulemusega väga rahul ja Sassult tuli ülim kiitus ka, et leib pidi olema nagu poeleiva maitsega;)
Igatahes maitseb mõnus!

Spanakopita ehk Kreeka talvises Eestis.

Eile oli mul suurepärane võimalus valmistada klassikalist Kreeka pirukat kuna hea töökaaslane andis näidise ja seetõttu ei pidanud ise taskut kergendama. Kõik muu vajalik oli kodus olemas, kaasa arvatud taas üks Soomest soetatud kokaraamat - sel korral Kreeka teemaline.
Pildilt näeb kokaraamatu spanakopita välja selline:

Vajalikud koostisosad:
300 g filotainast
500g fetajuustu kuid mina kasutan fetalaadset, mida ise maale toome
250g külmutatud spinatit
1 suurem sibul
3 muna
100g võid
sool, pipar ja Meira ürdisegu

Pean ausalt tunnistama, et pole kunagi ise filotainast näppinud kuid sain hakkama küll :)
Filotaigna puhul on nipp selles, et tainas tuleb katta kogu aeg niiske rätikuga sest muidu hakkab rebenema. Mul see ka paaril lehel juhtus kuna käed polnud nii nobedad nagu arvasin. Kuid  polnud hullu!

Alustasin esmalt täidise ettevalmistamisega. Kuumale pannile oliiviõli (jätsin koostisosade alt välja kuid seda läheb vaja peaaegu iga toidu valmistamisel), kuumutasin hakitud sibula klaasjaks, juurde külmutatud spinat ja kuumutasin läbi kuni spinat kuum. Maitsestada soola, pipra ning ürtidega.
Munad lõin lahti, segasin juustuga ning jahtunud spinatiseguga. Tasub proovida, kuidas maitse on ja vajadusel midagi juurde lisada- tavaliselt pipart.

Seejärel sulatasin või, millega määrisin ahjuvormi, kuhu asetasin esimese lehe taignast. Taignaleht jälle võiga kokku ja nii umbes 5-6 kihti. Ahjuvormiks sobib sellele kogusele tavaline ahjuplaat. Mina tegin küll kaks väiksemat.

Laotud taignalehtede peale täidis ja uuesti lehed, ikka umbes 6 kihti. Kõikide kihtide vahele pintsliga (mul on selline lai, umbes 5cm, silikoonpintsel kuna pisikesega pole siin midagi teha) sulavõid ja kõige peale ka.

Tegin pealmisele taignakihile veel kerged sisselõiked ning siis pirukas eelkuumutatud (190 kraadi) ahju. Alguses 40 minutiks nagu retsept ütles kuid pikendasin küpsetusaega ühe tunnini.

Ja selline siis saigi!

Maitses imeline nii värskelt ahjust saabununa koos valge veiniga ning ka täna külmalt oli vägagi mõnus. Proovige ise järgi kui ei usu :)

 NB kuna pole Kreekas käinud siis ei oska kahjuks kohaliku tootega võrrelda!

Kellel metssiga metsas, kartulipõllul või õues? Minul metsakotsu ikka KÖÖGIS!

Tean, et metssiga ei ole Eestis väga kättesaadav kraam kuid mina saan uhkusega öelda, et minu köögis on see pannil sagedasem külaline kui tavaline kodusiga. Ja seda kõik tänu hästi kodustatud jahimehele ;)

Tegelikult saab metssealihast teha kõik klassikalised toidud, kus kasutatakse liha. Seekord valmistasin oma toidu Slow Cooking või Slow Food meetodil. Kui päris aus olla siis on neil kahel väljendil ikka väga õhkõrn vahe, minu jaoks. Kes tahab täpsemalt teada saab lisainfot siit.

Igatahes sulatasin oma sügavkülmast võetud lihatükki (1kg ikka) oma kaks päeva külmkapis, mis on mõistlik kuna siis ei jookse lihamahlad välja. Tükeldasin kuubikuteks, nii umbes 3cm küljepikkus ja pruunistasin jupikaupa kuumal pannil. Jupikaupa selle pärast, et siis ei jahuta liha panni maha ja seega jäävad tükid mahlased.

Erinevate pruunistamise kordade ajal lisasin ka sama suured tükid porgandist (2tk), kaalikast(1/2) ja hakitud sibula (1/2).

Kui kõik pruunistatud, panid tükid ahjuvormi ning maitsestasin soola, musta pipra ja ürtidega. Ma olen viimasel ajal saanud, et lihtne maitsestamine  toimib imehästi ja kõik peened segud jäävad minu poolt küll kasutamata.

Peale keedetud vesi, et kataks kõik tükid ning ahju 150 kraadi juurde. Kaks tundi selles kuumuses ahjus, korra segasin ning siis kuumus maha 75 kraadini ja veel ca 5 tundi.

Järgmisel päeval kurnasin leeme, millest valmistasin jahu ja koorega klassikalise kastme. Juurde värskelt keedetud kartul ja oh saa...

NB ma olen väga halb retseptikirjutaja kuna ma ei mõõda, kaalu jne. Kõik käib tunde järgi kuid püüan end parandada :)

Paccheri, täidetud bolognese kastmega ja küpsetatud valges kastmes

Kas teate, et Itaalias on erinevaid pastasorte üle 400?
Kuna me toome maale tavalise pasta kõrval ka erinevaid põnevaid erikujulisi pastasid siis ootas mind kapis taas üks variant sellest 400-st - paccheri :)

Kuna tomatikaste oli juba kapis olemas koos külmutatud metsanotsuga siis oli programm lihtne- tegin täidetud varianti bolognese kastmega a la klassikaline lasagne.

Bolognese kaste:
hakkliha (kui võimalik siis eelistan ise valmistada kuna sellisel juhul tean, mis seal sees on)
purustatud tomatit
sibul
küüslauk
sool, pipar ja suhkur
Pruunista hakkliha koos hakitud sibula ja küüslauguga, segada tomatikonserviga. Kuumutada ca 15 minutit ja maitsestada soola, pipra ning suhkruga.

Sel ajal kui kaste valmib saab pasta püstiselt ahjuvormi sisse ära laduda. Omamoodi väljakutse :)

Kui bolognese kaste valmis sai siis täitsin need imelised kõverad ja igat pidi ebaproportsionaalsed torukesed väikese teelusika abil kuna tavaline mõõt ei töötanud selle toimingu puhul hästi!

Kui torud täidetud valmistasin kastrulis päris kobeda koguse valge kastet. Valge kaste nagu bechamel kuid või asemel oliiviõli. Mina maitsestan kastme alati valge pipra ja soolaga. See on vist maailma lihtsaim kaste kuna sarnaneb Eesti jahukastmele ning see on ju klassika!
Koostisosad:
või/oliiviõli
jahu
piim
sool värskelt jahvatatud valge pipar
Pruunista jahu kuumas rasvaines ühtlaselt helepruuniks ning sega juurde piim. Kuumuta, pidevalt segades, keemiseni ja maitsesta.

Vala kaste juba täidetud pastaga ahjuvormi nii, et see peaaegu katab pasta kuid veel ei uju kastmes. Samas peab kastet olema piisavalt palju kuna muidu ei küpse pasta pehmeks.

Ja siis eelkuumutatud ahju (220 kraadi) küpsema kuni pealt kaunis ja pasta pehme- kokku vast 30 minutit. Mõistlik on 5 minutit ennem ahjust välja võtmist veel katta ka riivitud juustuga, sobib tavaline kodumaine juust. Ise panin seekord veel ka Grana Padano laastusid peale, mis annab mõnusa tugeva maitse.

Nii see pasta ahjus valmis ja maitse oli taaskord nii nagu olema peab. Mmmmm...

Sushi maitseb hea...

Ilmselt on kõik aru saanud, et üks minu lemmikutest on sushi :)
Üldjuhul on mul kodus ka tooraine olemas, va kala, kurk ja makra. Seekord oli kala olemas kuna pasta sai täidetud hoopis singiga ja nii see kala kurvastas tänaseni meie külmikus.

Aga olemas on siis tavaliselt mul kapis sushi norilehed, jaapani sojakaste, ingver ja mirin (kõik Blue Dragon sarjast). Ning loomulikult riis. Mina ei kasuta üldjuhul spets sushiriisi vaid olen avastanud, et Deguste ümarateralnie riis sobib imehästi ja maksab umbes kolm korda vähem :)

Vajalikud koostisosad:
riis
mirin või riisiäädikas
soola maitsestamiseks
norilehed
marineeritud ingver
kurk, lõhe (toores või külmsuitsu) ja makra on minu rullitäidiseks

Riisi keedan järgmiselt:
Esmalt pesen riisi külma veega umbes kümnes vees. Just õigesti lugesite! Nii mulle on kunagi õpetatud ja seda ma ka teen. Vett panen keedupotti umbes sõrmeotsa kõrguses riisi pealt. Ehk vesi katab ca 2cm kõrguselt riisi.
Keema panen alguses max kuumusel ja kui vesi keeb, keeran kolme peale. Kokku umbes 10 minutit.
Seejärel jahutan riisi maha lahtise akna all ( täna lihtsalt köögis vahepeal õrnalt segades) ja lisan veidi soola ning mirini maitseks. Viimast siis umbes 1spl 100g riisi peale.

Ja siis ei muud kui täidised ribadeks ja läheb keeramiseks!
Norileht tuleb katta ühtlase kihi riisiga, sellele täidis ja rulli :)
Täna tegin seda tööd esimest korda kokakinnastega ja oluliselt mugavam oli seda teha kui paljaste kätega.

Selline siis saigi, maitses mõnusalt ja ka rulliotsad nägid päris head välja.

Kes vähegi arvab, et võiks sushiga sõbruneda siis tasub proovida! Pole väga keeruline sellisel kujul valmistamine. Kuid meistriks nii lihtsalt ikka ei saa :)

Eesti pubiklassika...

Kes arvab ära, mis see võiks olla :)
Igatahes on see üks minu mudilaste lemmikutest ja täna sai see ka ette võetud kuna valmib kiiresti ja koju saabumine jäi hilja peale. Mitte, et see viimane asi nüüd just väga ebatavaline oleks aga siiski...

Koostisosad :

• kaelakarbonaadi (täpselt nii palju viile kui on suid laua taga)
• muna ( 4 viilule läheb kaks tükki)
• riivsaia ( seda ikka mehiselt)
• ja nüüd trummipõrina saatel FRIIKARTULID (kiitke heaks või pange pahaks aga neid peab ka vahest sööma)
• õli küpsetamiseks (ikka seesama riisiseemne üli, mis talub kõrget kuumutamist)
• ning lisandiks praekapsas porgandiga (otseloomulikult Salvest'i oma)

Tegu on imelihtne- sellega saab ka Tiina hakkama! Kes tegi täna mulle märkuse, et paluks midagi lihtsamat  ;)

Lihaviilud vasardasin ära ning maitsestasin soola ja pipraga. Siis ujutame liha lahtiklopitud munas ja kiiresti saiapaneering ümber ning siva kuumale pannile. Pannil oli juba õli ka valmis liha oma kuuma embusesse võtmas.
Nii need tükid valmisid, samal ajal on mõistlik valmistada ka friikartulid valmis küpsetada. Kui ise ei saa mitme tegevusega hakkama soovitan kaasata abikoka! Mind nad üldjuhul segavad minu väikeses kööginurgakeses :)

Kui kõik lihaviilud pannilt läbi käinud hoian neid (samal ajal soojendan kapsa) fooliumi all klaasnõus. Järelküpsemine ja jahtumine ühel ajal. Kas teate, mis pidi peab fooliumit kasutama? Ikka läikiv pool toidu poole muidu viib harakas ära. Ok, tegelikult siis peegeldab soojuse toidule tagasi ja ei lase ära jahtuda.

No ja nii see toit täna valmis saigi. Mudilased sõid ja kiitsid :)

Ah jaa, oluline lisand jäi märkimata- sügisel marineeritud kuuseriisikad! Mmmmmm...