1.8.21

Vitamiinid, mineraalid...talveks purki

Ja ongi taas aeg, kus tuleb hakata valmivaid vilju aiast purki pistma hakata. Hea, et kõik korraga ei valmi, mõnus on korjata korraga kokku üks korvitäis ja siis mõelda, mida nendega nüüd teha. Seekord sai üks purgisisu eriti kirju kuna jahekapis oli ka veel kukeseeni alles ning nii see segupläust valmiski. 

Tomati-sibula "pläust" kukeseente ja tšilliga

Potti pistsin:

1 kg tomateid
2 suurt sibulat
2 suurt rohelist paprikat
2 suurt porgandit
200g kukeseeni
tšillit enda taluvusastme alusel 😉
äädikas, suhkur, sool ja pipar  

Tomatitel eemaldan südamikud ja lõikan väiksemateks tükkideks, peale viilutatud sibul, kukeseened ( vajadusel lõigata väiksemaks), ribastatud paprika (eemaldasin seemned ja valge osa) ning tšillirattad kihiti potti. 
Peale umbes 1,5spl suhkrut ja 1spl soola. Jahvatasin ka musta pipart otse veskist- maitsestamine ka ikka nii, et proovin ja siis vajadusel lisan, kas suhkrut või soola, kõik oleneb tomatite happelisusest. 
Siis kuumutan madalal tulel kuni koostisosad pehmed ning enne lõppu veel ka törts kanget äädikat. Kuumutan veel korra keemiseni ja siis kõik steriliseeritud purkidesse, kaaned peale ja tagurpidi rätiku alla seisma. Hiljem kolivad, kas külmikusse või sahvrisse.
Selline segu on hea lihtsalt lisandina roogade juurde, ent lisaks saab seda kasutada erinevate toitude valmistamisel. Lisan selliseid segusid hautistesse, lihakastmesse, supile ja pastasse.

NB paremal olevates purkides on tavaline tomati-sibula "pläust" 😉



28.7.21

Vichyssoise elik potage bonne femme...

Üks imelihtne ja ülimaitsev supp, mida võib süüa nii soojalt kui külmalt. Porrulauk on nii mõnusalt pehme maitsega, et kasutan seda pidevalt ka sibula asemel. Porru ja kartuli kooslus aga on lihtsalt nii kindla peale minek, et ma ei saagi aru, miks ma seda kullakarvalist suppi nii harva teen 😀 Igatahes siin ta nüüd on ...

Lihtne kartuli-porru supp

Potti pistsin:
50g võid
1 suur porru
4 šalottsibulat
4 suuremat kartulit
1l köögiviljapuljongit
soola ja pipart

Lisandiks peekon ja kukeseened

Kuumas rasvaines kuumutasin viilutaud porru ja sibula, õite kergelt pruuniks. Lisasin kartulikuubikud, segasin läbi ja peale köögiviljapuljong. Hautasin kuni kartul pehme ja seejärel püreestasin saumikseriga ning maitsestasin soola ja pipraga.  Kuumutasin uuesti keemiseni ja kaane alla ootama kuniks peekon ja seened krõbedaks pannil said. Supp taldrikusse, peale natuke tilli ja mõnus ports ka krõbedat peekonit koos kukeseentega. Ning saigi isul lasta head maitsta 😋



Kõrvale sobis imeliselt klaasike roosat vinho verdet ja kodune seemneleib võiga 😍

26.7.21

Siis kui ma liha kuivatasin...

Püüan ikka mõned korra aastas teha kuivatatud liha...teate küll see, mis poes väike pakike maksab sama palju kui broileri kintsuliha kilo 😏 See on hea amps niisama kui muidugi ideaalne kaaslane õlle kõrvale.
Olen katsetanud teha veise, metskitse, põdra ja metssealihaga. Vaieldamatu lemmik on just metskits (vaata siit), ent seekord oli kapist võtta kohaliku lihaveise välisfilee tükk, millest siis enamus muundus Beef Jerkyks.

Särtsakas vinnutatud veiseliha ehk Beef Jerky

Potti pistsin:
käntsakas veise välisfileed
meresoola
cajun maitseainesegu (paprika, küüslauk ja tšilli) 

Mingeid koguseid siin anda pole. Esmalt mäkerdasin liha kokku soola ja cajun seguga. Ikka selline korralik kiht peale ja siis läks liha külmkappi marineeruma, kokku kuskil 12 tundi. Mida kauem seda parem, ent üle ööpäeva ei tasuks hoida 😉

Järgmisel päeval lõikasin korraliku terava noaga (kalafileerimise nuga toimib selleks hästi) õhukesed viilud ja ikka risti kiudu, umbes 3mm paksused. Valasin veel peale cajuni, masseerisin lihatükid korralikult ära ja siis ladusin viilud toidukuivatisse. Esmalt neli tundi 70 kraadi juures ning siis kuivatada veel 65 kraadi juures kuniks liha on kuiv. Mul kulus selleks kaks tundi. Vahepeal muutsin ka riiulite asukohti, mulle paistab, et siis toimib paremini. Ja valmis ta oligi, aega läheb ent endal tegemist vähe- ehk valmib ju ise. Nüüd taas mõnus kotitäis kuivatatud liha olemas. Säilitan seda kilekotis toatemperatuuril, ent võib ka külmikus hoida- säilib kuni pool aastat kui on korralikult läbi kuivatatud.

Nüüd ootan, millal metskitseliha koju tuuakse, siis proovin mõne teise maitsega lihasnäkke teha 😋








20.7.21

Saab sööki ja jooki ning priimat pannkooki...

See aeg kui valmivad esimesed maasikad tuleb lihtsalt ette võtta üks pannkoogitegu, et siis neid koos maasika toormoosiga pugida. Ma muidu ei ole suur pannkoogisõber, ent paar korda aastas on täitsa tore neid süüa. Teine kord tuleb siis kui värske mesi oma aia mesilastelt koju saabub 😊

Krepid ehk õhukesed pannkoogid kahele

Pannile läks:

2 muna - ikka talumunad
30g suhkrut 
100g nisujahu 
suts soola
2,5dl piima
25g sulatatud võid

Vahusta munad suhkruga, sega juurde piim, nisujahu ja sool. Kõige lõpuks lisa sulavõi ja lase taignal jahedas seista kuni 30 minutit. Selle ajaga paisub jahu ning tainas peaks olema just ideaalne kreppide küpsetamiseks.
Kuna taignas on juba või olemas siis küpsetamiseks ei pea enam rasvainet kasutama. Küpseta keskmisel kuumusel ja keera pannkook ümber kui alumine pool on kuuldruun ning pealmine pool taignast minema ei jookse keerates 😉

Lisandiks toormoos maasikatest, mille jaoks purustasin maasikad ja lisasin õite pisut suhkrut. Seda viimast reguleerigu igaüks ise, vastavalt oma maitsele 😋



Küüslauguvõrsetest nii ja naa...

Paar nädalat tagasi oli täpselt õige aeg ära korjata küüslauguvõrsed. Ja ära visata pole neid mõistlik, sest nendest saab valmistada erinevaid hõrgutisi 😊


Esimene hõrgutis Hautatud küüslauguvõrsed

Pannile pistsin
2 peotäit küüsauguvõrseid
2 peotäit kirsstomateid
2spl oliiviõli
100ml kuiva valget veini
veskist soola ja pipart
200g fetajuustu

Esmalt valasin u 10cm juppideks lõigatud võrsetele peale keeva vee, milles hoida umbes 10 minutit, et võrsed veidi pehmeneks. 
Seejärel kuumutada pannil oliiviõli, milles kergelt pruunistada nõrutatud võrsed. Pane selleks kaas peale ja aega umbes 3-5 minutit keskmisel kuumusel ning vahepeal kindlasti segada.
Lisa vein ja tomatid ning keera kuumust veidi madalamaks. Hauta kuni 10 minutit ehk kuni vein on ära keenud. Sega juurde fetajuustukuubikud ja jahvata peale soola ning pipart ning serveeri kohe.
Sobib eraldi seisvana kuid on ka ideaalne lisand grillitud lihale.
 




Et enda küüslaukudest jäi väheks siis käisin vahepeal lisa korjamas Lõuna-Eestis asuvast Kõlleste talust. Siis sai veel pista võrseid ka purki, et nendega hoopis talvel maiustada.


Marineeritud küüslauguvõrsed

Purki pistsin:
Küüslauguvõrsed (ca 3-5cm lõigud)
1,5 l vett
3 sl jämedat soola
2-3 sl suhkrut
6 sl 30% äädikat

Esmalt taas vala küüslauguvõrsetele peale keev vesi ja lase seista umbes 5 minutit. Seejärel nõruta ja topi võrsed purkidesse. Purgid peavad olema loomulikult eelnevalt pestud ja mina pane need korraks ka keeva vette. 
Keeda marinaad, kuhu äädikas lisa viimasena kui sool ja suhkur on sulanud. Kuumuta keemiseni ja vala seejärel võrseid täis purki peale. Kaaned on hea samuti keevast veest läbi kasta enne kui purgid kinni keerata. 
Võrsed peaksid marineeruma vähemalt kuu enne kui neid sööma hakata. Sobiv lisand erinevate roogade juurde, nö hapukurgi asemel 😋



Hapendatud küüslauguvõrsed

Purki pistsin:
Küüslauguvõrsed
1 liitrit vett
50g soola 
100ml 6%list valget veiniäädikat

Eelnev tegevuskäik kõik sama, mis marineeritud küüslauguvõrsetel. Lõigatud varred laduda sobivasse hapenduspurki (vahele võib panna ka mustsõstralehti ja tilliõisikuid), kuhu peale valada eelnevalt läbi keedetud vedelik. Peale raskus ja kata purk kas, kile, kanga või õhku läbi laskva kaanega. Hoia purki soojemas ruumis, ühtlasel temperatuuril. Maitsta saab juba paari päeva pärast 😉




Arbuus, see kasulik ja maitsev vili... vol.2

Ma ei kujuta ette suve ilma arbuusita 😍 Arbuus on maitsev, mahlane ja pidavat lisaks ka kasulik olema. Igal juhul palavate ilmadega asendamatu ning seega sai taas kokku keeratud üks mõnus ja lihtne salat 😀

Arbuusisalat grillitud halloumi juustu ja serrano singiga

Taldrikule pistsin ühele :
Tükeldatud arbuusikuubikud
2 viilu halloumijuustu 
2 viilu serrano sinki 
basiilikulehti

Halloumijuustu praadisin kergelt pannil, asetasin need juba ette valmistatud arbuuskuubikutele, ribastasin vahele ka serrano sinki. Lisasin ka basiilikulehed. Soovi korral võib panna ka lisaks pestot maitseks! 
Ja kerge õhtusöök oligi taas laual 😍







 

8.7.21

Imehea kuuma suve supp...

Suur suvepuhkus on seljataha jäänud ja ega see ilma vaaritamiseta ei möödunud 😋 

Kuumad ilmad ja puhkus maal oli suurepärane võimalus proovida taas uusi maitseid ning suurim üllataja oli moodne gazpacho. Sellist maitsekooslust pole mina veel proovinud ja olen ikka täiesti ära tehtud! Retsepti sain Nostalgilise toidu FB grupist, kus leiab suurel hulgal ägedaid inimesi ning otseloomulikult igast ägedaid toiduideid 😍

Külm tomatisupp maasikatega, kahele

Blenderisse pistsin:
200g küpseid tomateid
200g maasikaid
1 tšilli
1 väiksem paprika
50g sellerivart
1 küüs küüslauku
1 šalottsibul
1spl palsamikreemi
peotäis koriandrit
peotäis basiilikut
soola, pipart, suhkrut

Kõik komponendid (va maasikas) purustada endale sobivaks massiks. Kõige hiljem lisada juurde maasikad, et veidi tekstuuri ka supis oleks...muidu võiks kõrrega luristada 😊 Kui segu liiga paks võib lisada veidi köögiviljapuljongit või mineraalvett. Maitsesta soola, pipra ja suhkruga, seda viimast just siis vaja kui liiga happeline maitse on. Mina panin kuskil pool teelusikatäit. 
Serveerimisel võib juurde lisada krevette ja kaunista ikka maitserohelisega.

Lisandiks segasin kokku värske suitsurääbise sibula ja majoneesiga, millega katsin imemaitsva lapileiva! Ja klaasides ikka see värskendav rabarberilimps 😋







9.6.21

Sööge saia, sööge LIHA...

Küll ma olin rõõmus kui Kaupmehe letile ilmus taas mu suur lemmik carpaccio! Mis imeloom see siis on võib mõni küsida...tegemist on imeõhukeseks viilutatud veiselihalõikudega, mis siis toormarineeritakse õli ja äädikaga. Carpaccio sünniajaks peetakse ajavahemikku 1930-1950 ning pärit see maitseelamus ikka Itaaliast. Algselt valmistati vaid veiselihast, ent tänaseks kasutatakse ka muid loomalihasid ja ka kala ning köögivilju, enim just punapeeti. Loomulikult saab seda kõike ise algusest lõpuni valmistada, kuid mina eelistan just seda ettelõigatud ja pakendatud varianti 😌

Lihaveise carpaccio

Taldrikule laotasin:

2 kihti carpacciot (just seda)
peotäis rukolat
parmesani
1spl seedermänniseemneid
palsamikreemi
oliiviõli
soola ja pipart
kappareid

Esmalt tuleb võtta karbist välja soovitud kogus kihte, minu jaoks on kaks (per nägu) paras kogus, kui just eelroaks ei paku. Lasen veidi sulada, samal ajal röstisin piiniaseemned. 
Esimene kiht liha taldrikule, peale veidi soola, pipart, õli ja palsamikreemi mńing seejärel teine kiht, mis taas maitsestada. Nüüd raputa peale seedermänniseemned, kapparid, parmesanilaastud ja peotäis rukolat. 
Ja oledki taldrikule kokku pannud restorani väärilise roa, mida võid julgelt pakkuda nii pidulauas kui ka muidu nautimiseks. Lisandiks võib pakkuda kergelt röstitud ciabattat!








8.6.21

Arbuus, see kasulik ja maitsev vili...

Kui lapsepõlvest on mälupilt arbuusist pigem kartulivõtuajast siis tänaseks on see olukord muutunud ja arbuus on kättesaadav aasta läbi, kuid see õige maitse on just suvistel viljadel. Suvehooaja algust kinnitavad arbuusidest lookas müügiletid. Küll on juba hea see mõnus punane vili. Lisaks uuemate uuringute põhjal ülimalt kasulik! Kes soovib see loeb ise siit 

Et arbuusiga mitte ainult maiustada siis panin taldrikule selle salatina, koos fetajuustuga. See magussoolane maitsekooslus on esialgu veidi üllatav ent sobib soojadel suvepäevadel "kui tähed A ja B". Mõnus kerge, värskendav ja maitsev. Sobib nii eraldi eineks kui lisandiks grillitud lihale.

Arbuusi fetajuustusalat

Taldrikule (taaskord vana RPF) sai sätitud:

200g arbuusi
125g fetajuustu (ikka seda päris)
väike punane subul
münti
soola, pipart

Arbuusi koorisin ja lõikasin kuubikuteks, seemneid ei eemaldanud, sest need on lihtsalt nii head 😃 Feta samuti suupärasteks kuubikuteks ja sibula õhukesteks viiludeks. Kõik taldrikule, peale mündilehti ja mõnuga palsamikreemi ning oliiviõli. Lisaks värskelt jahvatatud musta pipart ja himaalaja soola. 

Rohkem polegi midagi vaja, ehk siis ainult klaas külma rosed 😍



Rose sai valatud Tarbeklaasi vahuveiniklaasi Virve. Autoriks Helga Kõrge. Sarja hakati tootma siis kui mina sündisin 😉



4.6.21

Suitsuräim teeb meele rõõmsaks

Üsna keeruline on kogu aeg välja mõtelda uusi ideid toorainest, mis juba mitmendat päeva kapis ja tuleb ära kasutada nii, et maitse üksluiseks ei muutuks! Samas kui suitsukala juba kodus olemas on siis polegi nagu muud varianti kui see ikka ära süüa. Siit taas üks kiire ja kerge õhtusöök, mida veidi mugandades võiks suvisel õuepeol ka pakkuda (kala)sõpradele.

Küpsetatud värvilised kartulid kodujuustuse suitsukalasalatiga

Taldrikule kolisid:

6 väikest, eriilmelist, kartulit
1 redis
2 kirsstomatit
5 suitsuräime (jäägid noh)
2 spl kodujuustu, seda karulauguga
1 muna
paar viilu tšillit, mõned lehed karulauku, soola ja sidrunipipart (minu lemmik)

Alustasin siis taas kala puhastamisest, see ei kuulu just minu lemmiktegevuse hulka, kuid parata polnud midagi. Seejärel pesin kartulikesed ja lõikasin pooleks. Segasin oliiviõli ja soolaga ning kuumaõhufritüüri küpsema. Sinna sai ka kohe muna valmima panna, millest hiljem kasutasin vaid rebu.
Kala segasin kodujuustuga, tomatid poolitasin ja redise viilutasin ning kohe kui kartul valmis kõik kärmelt taldrikule. Peale jahvatasin sidrunipipart ja...

Seekordne taldrik taas vana Riiakas (tegelikult väga malbe olekuga), mis saabus mulle Rakverest. kes tahab Riia portselaniga rohkem tutvust teha siis on selleks olemas koduleht.




2.6.21

Süüa kõlbavad nii sabad kui sarved...

Sageli on olukord, kus poes pole tahtnud ostelda ja siis võtan ette oma põhjatud sügavkülmad ning püüan neid hoopis tühjendada. Mul on nimelt kohutav hamsterdamise komme, ning sügavkülmad ajavad pidevalt üle ja nii avastasingi, et karp langustiine on seisnud juba tükk aega sügavkülmas. Võtsin siis kätte ja tegin  endale personaalselt mõnusa pühapäevase õhtusöögi kraamist, mis kodus olemas oli 😍 Selline kapitühjendus söögikord.

Tšilline riisiköögivilja pada langustiiniga

Pannile pistsin:

100g riisi (keedetult)
200g külmutatud köögivilju, minu lemmiksegu 
peotäis puhastatud langustiine, sobivad ka hiidkrevetid
värsket tšillit, vastavalt enda taluvusastele
soola
õli praadimiseks

Keetsin eelnevalt riisi ja puhastasin langustiinid. See mustuse soolika eemaldamine pole ikka tore töö 😕
Seejärel ajasin pannil õli kuumaks ja praadisin köögiviljad suurel kuumusel, ikka veidi krõbedaks lausa, siis segasin juurde keedetud riisi ning mõnuga tšillikastet. Lasin veidi suhkrustuda ning siis kärmelt juurde puhas langustiini liha ja viilutatud värske tšilli. Veskist soola peale ja ruttu taldrikule. 




Joogiks apelsinimahl, mis sai särada Tarbeklaasi Hurmi mahlaklaasi. Hurm seeria looja on Mirjam Maasikas ja oli tootmises 1950-60ndatel. 







1.6.21

Tõenäoliselt parim suitsukala maailmas

Siis kui tuleb suitsukala isu peale, ei olegi muud teha kui minna suitsuräime ostma ja teha üks imelihtne ning kerge õhtusöök. Tõenäoliselt on suitsuräim üks paljude lemmik ning kui see veel ise suitsuahjus teha ja siis soojana kohe ampsata viib lihtsalt keele alla, ent seekord pidin leppima poekraamiga 😇 Kuid maitsev sai seegi ning üle pika aja oli kala just õige valik 

Kerge suitsukala kartulipannkoogil, mädarõikase hapukoorekastmega

Taldrikul said kokku:

1 kartulipannkook- sügavkülmast valmistoode, see mu lemmik
5 puhastatud suitsuräime (koos kalamarjaga)
1 väike punane sibul 
2spl hapukoor ja 1tl mädarõigast
murulauk, redis

Esmalt puhastasin kala ning lõikusin valmis kõik lisandid, et see soojal kartulipannkoogil serveerida. Kui ette valmistused tehtud küpsetasin kartulipannkoogi kuumaõhufritüüris umbes 9 minutit ja siis kärmelt kõik taldrikule. 

Taldrikuks oli seekord armas vana Riia fajanss, mis saabus minuni Saaremaalt. Kindlasti on kõikidel nendel taldrikutel oma armas lugu ja kutsun siinkohal nende endiseid omanikke seda jagama 😍



Pildile sai ka vahva Tarbeklaasi Peeker. Väidetavalt loodi see V.I.Lenini sajanda sünnipäeva puhul, ent seda kinnitada on ilmvõimatu. Fakt on see, et tootmises oli aastal 1970 ja autoriks Pilvi Ojamaa.

Lisan siia ka pildi Tarbeklaasi kataloogis, kus keegi on juurde lisanud kasutamisõpetuse 😇




23.5.21

Lugu kanarõõmust



Täna hommikul kuulsin esimest korda, et munad on kanarõõm ja seda just kanade vaatenurgast :) No muidugi on, kanad ju lendavad suure õnnekisaga pesa pealt minema kui muna toodetud!

Seega kahest kanarõõmust omlett Zik taldrikul

Pannile said eelnevalt läbi klopitud kaks muna koos Merevaigu ja vähese piimaga. Maitsestuseks sool ja pipar. Eelnevalt kuumutasin pannil enda valmistatud suvikõrvitsa pläusti, teate küll see hoidis, kus kõik segamini. Tomat, tšilli, sibul ja peategelane suvikõrvits :) Lisandid ka juurde ning oligi valmis see mõnus hommikusöök! 

Zikist rääkides...esmalt mõtlesin, et ainuke tsik, mida tean oli see spordikool :) Mäletan Jaak Maed Paide bussijaamas Albu bussile minemas või tulemas, oma suurte kottidega. No suusad jah ;) Tegelikult siis hoopis Kalini nimeline portselanitehas, nõuka ajast too Zik, mõnusad omanäolised nõud sealt tulnud! 


Lisaks laual maitsevesi imeilusas Helga Kõrge kannus, mida kutsutakse maasikakannuks! Selle valmistamine algas juba aastal 1959. Super kaunid! 



20.5.21

Heal lapsel mitu nime...

Üks ägedamaid köögivilju on maapirn 😍 Nimetatakse ka topinambur või Jeruusalemma artižokk. See ilu, mis kollase õiega kõrgekasvuline taim ühte köögiviljaaeda annab on lihtsalt imeline. Lisaks on mugulad võrratud, kuna selle mitmekülgsed omadused on väidetavalt inimesele kasulikud, kuid mina olen langenud muidugi pigem maitsevõrku. Mõnusalt pähkline ja veidi magusa alatooniga juurikas. 

Pannile läks seekord vaid õli, viilutatud maapirn ja sibul. Maitsev ei pea keeruline olema 😊

Ilmselt väga vanale Riiakale sai veel lisaks asetatud juustuga kanalihaviiner ja värsket salatikraami, Üks mikrouunis pošeeritud munakollane ka, kui keegi selle üles leiab 😂




Päris pikk paus on olnud ...

Mis ei tähenda, et söödud pole 😘  Tegemist on olnud lihtsalt vahepeal küll ja rohkemgi! Kõige ägedam ongi, et on tekkinud juurde muid hobisid, mis vajavad tegelemist, kuid püüan siis naasta ka toidu mängu. Usun, et enamus on kursis (täiesti möllava) vanade nõude "hullusega". Mul oli see pisik ka varem juba ilmselgelt veres olemas, kuid nüüd siis lõi täitsa välja. 

Ja nii ma siis mõnda aega tagasin lubasin facebooki grupis "Nostalgilised köögi- ja söögiriistad", et alustan taas blogimist ning kogusin kokku hulga uusi "vanu" taldrikuid, et  toitu saaks eriti mõnusalt välja panna 😌 No need vanad taldrikud on ikka liiga ilusad ja selle tõttu ei peagi toiduga väga vaeva nägema ja nii see salatike taldrikule sai...

Salat tomati ja mozzarellaga ehk Capri salat

Üks eriti mõnus suvine salat, mida annab juba meil Eestis hetkel kättesaadavast teha nii, et see ka hea on. Tomatitel ju juba mõnus tomati maitse ning basiilik...

Imeilusale Riia taldrikule panin:

2 kumato tomatit
peoga basiilikut
Õunapalsamiäädikas
Oliiviõli

Säti kõik materjal taldrikule, nirista üle oliiviõli ja balsamicoga ning jahvata maitset veel peale ning naudi elu!


Taldrikute osas kutsun kõiki lahkeid pakkujaid oma lugu rääkima 😍 Ei ole ma selles lauaportselanis nii tugev kui Tarbeklaasis 😂

Pildil piilub ka Mi morsiklaas. See on tehase Tarbeklaas kõige pikaajalisem sari, mida toodeti 1966-1990 aastatel. Autor Pilvi Ojamaa ja usun, et te tunnete selle oma mälestustes kindlasti ära 😍