See aeg kui valmivad esimesed maasikad tuleb lihtsalt ette võtta üks pannkoogitegu, et siis neid koos maasika toormoosiga pugida. Ma muidu ei ole suur pannkoogisõber, ent paar korda aastas on täitsa tore neid süüa. Teine kord tuleb siis kui värske mesi oma aia mesilastelt koju saabub 😊
Krepid ehk õhukesed pannkoogid kahele
Paar nädalat tagasi oli täpselt õige aeg ära korjata küüslauguvõrsed. Ja ära visata pole neid mõistlik, sest nendest saab valmistada erinevaid hõrgutisi 😊
Esimene hõrgutis Hautatud küüslauguvõrsed
Ma ei kujuta ette suve ilma arbuusita 😍 Arbuus on maitsev, mahlane ja pidavat lisaks ka kasulik olema. Igal juhul palavate ilmadega asendamatu ning seega sai taas kokku keeratud üks mõnus ja lihtne salat 😀
Suur suvepuhkus on seljataha jäänud ja ega see ilma vaaritamiseta ei möödunud 😋
Kuumad ilmad ja puhkus maal oli suurepärane võimalus proovida taas uusi maitseid ning suurim üllataja oli moodne gazpacho. Sellist maitsekooslust pole mina veel proovinud ja olen ikka täiesti ära tehtud! Retsepti sain Nostalgilise toidu FB grupist, kus leiab suurel hulgal ägedaid inimesi ning otseloomulikult igast ägedaid toiduideid 😍
Külm tomatisupp maasikatega, kahele
Küll ma olin rõõmus kui Kaupmehe letile ilmus taas mu suur lemmik carpaccio! Mis imeloom see siis on võib mõni küsida...tegemist on imeõhukeseks viilutatud veiselihalõikudega, mis siis toormarineeritakse õli ja äädikaga. Carpaccio sünniajaks peetakse ajavahemikku 1930-1950 ning pärit see maitseelamus ikka Itaaliast. Algselt valmistati vaid veiselihast, ent tänaseks kasutatakse ka muid loomalihasid ja ka kala ning köögivilju, enim just punapeeti. Loomulikult saab seda kõike ise algusest lõpuni valmistada, kuid mina eelistan just seda ettelõigatud ja pakendatud varianti 😌
Taldrikule laotasin:
Kui lapsepõlvest on mälupilt arbuusist pigem kartulivõtuajast siis tänaseks on see olukord muutunud ja arbuus on kättesaadav aasta läbi, kuid see õige maitse on just suvistel viljadel. Suvehooaja algust kinnitavad arbuusidest lookas müügiletid. Küll on juba hea see mõnus punane vili. Lisaks uuemate uuringute põhjal ülimalt kasulik! Kes soovib see loeb ise siit
Et arbuusiga mitte ainult maiustada siis panin taldrikule selle salatina, koos fetajuustuga. See magussoolane maitsekooslus on esialgu veidi üllatav ent sobib soojadel suvepäevadel "kui tähed A ja B". Mõnus kerge, värskendav ja maitsev. Sobib nii eraldi eineks kui lisandiks grillitud lihale.
Arbuusi koorisin ja lõikasin kuubikuteks, seemneid ei eemaldanud, sest need on lihtsalt nii head 😃 Feta samuti suupärasteks kuubikuteks ja sibula õhukesteks viiludeks. Kõik taldrikule, peale mündilehti ja mõnuga palsamikreemi ning oliiviõli. Lisaks värskelt jahvatatud musta pipart ja himaalaja soola.
Rohkem polegi midagi vaja, ehk siis ainult klaas külma rosed 😍
Rose sai valatud Tarbeklaasi vahuveiniklaasi Virve. Autoriks Helga Kõrge. Sarja hakati tootma siis kui mina sündisin 😉
Üsna keeruline on kogu aeg välja mõtelda uusi ideid toorainest, mis juba mitmendat päeva kapis ja tuleb ära kasutada nii, et maitse üksluiseks ei muutuks! Samas kui suitsukala juba kodus olemas on siis polegi nagu muud varianti kui see ikka ära süüa. Siit taas üks kiire ja kerge õhtusöök, mida veidi mugandades võiks suvisel õuepeol ka pakkuda (kala)sõpradele.
Küpsetatud värvilised kartulid kodujuustuse suitsukalasalatiga
Taldrikule kolisid:
Sageli on olukord, kus poes pole tahtnud ostelda ja siis võtan ette oma põhjatud sügavkülmad ning püüan neid hoopis tühjendada. Mul on nimelt kohutav hamsterdamise komme, ning sügavkülmad ajavad pidevalt üle ja nii avastasingi, et karp langustiine on seisnud juba tükk aega sügavkülmas. Võtsin siis kätte ja tegin endale personaalselt mõnusa pühapäevase õhtusöögi kraamist, mis kodus olemas oli 😍 Selline kapitühjendus söögikord.
Tšilline riisiköögivilja pada langustiiniga
Pannile pistsin:
Siis kui tuleb suitsukala isu peale, ei olegi muud teha kui minna suitsuräime ostma ja teha üks imelihtne ning kerge õhtusöök. Tõenäoliselt on suitsuräim üks paljude lemmik ning kui see veel ise suitsuahjus teha ja siis soojana kohe ampsata viib lihtsalt keele alla, ent seekord pidin leppima poekraamiga 😇 Kuid maitsev sai seegi ning üle pika aja oli kala just õige valik
Kerge suitsukala kartulipannkoogil, mädarõikase hapukoorekastmega
Taldrikul said kokku:
Esmalt puhastasin kala ning lõikusin valmis kõik lisandid, et see soojal kartulipannkoogil serveerida. Kui ette valmistused tehtud küpsetasin kartulipannkoogi kuumaõhufritüüris umbes 9 minutit ja siis kärmelt kõik taldrikule.
Taldrikuks oli seekord armas vana Riia fajanss, mis saabus minuni Saaremaalt. Kindlasti on kõikidel nendel taldrikutel oma armas lugu ja kutsun siinkohal nende endiseid omanikke seda jagama 😍
Pildile sai ka vahva Tarbeklaasi Peeker. Väidetavalt loodi see V.I.Lenini sajanda sünnipäeva puhul, ent seda kinnitada on ilmvõimatu. Fakt on see, et tootmises oli aastal 1970 ja autoriks Pilvi Ojamaa.
Lisan siia ka pildi Tarbeklaasi kataloogis, kus keegi on juurde lisanud kasutamisõpetuse 😇
Seega kahest kanarõõmust omlett Zik taldrikul
Pannile said eelnevalt läbi klopitud kaks muna koos Merevaigu ja vähese piimaga. Maitsestuseks sool ja pipar. Eelnevalt kuumutasin pannil enda valmistatud suvikõrvitsa pläusti, teate küll see hoidis, kus kõik segamini. Tomat, tšilli, sibul ja peategelane suvikõrvits :) Lisandid ka juurde ning oligi valmis see mõnus hommikusöök!
Zikist rääkides...esmalt mõtlesin, et ainuke tsik, mida tean oli see spordikool :) Mäletan Jaak Maed Paide bussijaamas Albu bussile minemas või tulemas, oma suurte kottidega. No suusad jah ;) Tegelikult siis hoopis Kalini nimeline portselanitehas, nõuka ajast too Zik, mõnusad omanäolised nõud sealt tulnud!
Lisaks laual maitsevesi imeilusas Helga Kõrge kannus, mida kutsutakse maasikakannuks! Selle valmistamine algas juba aastal 1959. Super kaunid!
Üks ägedamaid köögivilju on maapirn 😍 Nimetatakse ka topinambur või Jeruusalemma artižokk. See ilu, mis kollase õiega kõrgekasvuline taim ühte köögiviljaaeda annab on lihtsalt imeline. Lisaks on mugulad võrratud, kuna selle mitmekülgsed omadused on väidetavalt inimesele kasulikud, kuid mina olen langenud muidugi pigem maitsevõrku. Mõnusalt pähkline ja veidi magusa alatooniga juurikas.
Pannile läks seekord vaid õli, viilutatud maapirn ja sibul. Maitsev ei pea keeruline olema 😊
Ilmselt väga vanale Riiakale sai veel lisaks asetatud juustuga kanalihaviiner ja värsket salatikraami, Üks mikrouunis pošeeritud munakollane ka, kui keegi selle üles leiab 😂
Mis ei tähenda, et söödud pole 😘 Tegemist on olnud lihtsalt vahepeal küll ja rohkemgi! Kõige ägedam ongi, et on tekkinud juurde muid hobisid, mis vajavad tegelemist, kuid püüan siis naasta ka toidu mängu. Usun, et enamus on kursis (täiesti möllava) vanade nõude "hullusega". Mul oli see pisik ka varem juba ilmselgelt veres olemas, kuid nüüd siis lõi täitsa välja.
Ja nii ma siis mõnda aega tagasin lubasin facebooki grupis "Nostalgilised köögi- ja söögiriistad", et alustan taas blogimist ning kogusin kokku hulga uusi "vanu" taldrikuid, et toitu saaks eriti mõnusalt välja panna 😌 No need vanad taldrikud on ikka liiga ilusad ja selle tõttu ei peagi toiduga väga vaeva nägema ja nii see salatike taldrikule sai...
Üks eriti mõnus suvine salat, mida annab juba meil Eestis hetkel kättesaadavast teha nii, et see ka hea on. Tomatitel ju juba mõnus tomati maitse ning basiilik...
Imeilusale Riia taldrikule panin:
Taldrikute osas kutsun kõiki lahkeid pakkujaid oma lugu rääkima 😍 Ei ole ma selles lauaportselanis nii tugev kui Tarbeklaasis 😂
Pildil piilub ka Mi morsiklaas. See on tehase Tarbeklaas kõige pikaajalisem sari, mida toodeti 1966-1990 aastatel. Autor Pilvi Ojamaa ja usun, et te tunnete selle oma mälestustes kindlasti ära 😍
